Ja ma ei oska siia mittemidagi kirjutada, mõtlen küll koguaeg ja mõtteid on palju, millest kirjutada. Aga kui seda ükshetk tegema hakkan, on kõik asjad peast pühitud. Jama.
Reede olime siis rahulikult jälle kõik koos: mina, Merka, Antero, Kaspar, Ken, Ints, Tõnn, Denka, Kevin, Silver. Tegelikult on meid ikka päris vähe alles jäänud, võrreldes suvega. Ja see on halb, väga halb tegelikult. Aga mis teha, nii läheb ja see on paratamatu. Tahad sa seda või mitte, sellega peab leppima.
Reede oli küll suhteliselt rahulik, aga lihtsalt kuidagi nii hea. Ma isegi ei oska seda kirjeldada. Nii hea oli seal istuda ja lihtsalt rääkida ja naerda ja olla ja kõike.Laupäev oli ka üllatavalt rahulik Võibolla oleks see nädalavahetus hoopis teistsuguseks välja kujunenud, kui mul antibiootikume praegu ei oleks :(
Aga ikkagi, tore oli. Käisime viiekesi veel Palukülas kelgutamas ja olime ns lahedad. Koju jõuan ma iga nädalavahetus kell neli, kui üldse jõuan. Peaks seda veits muutma ja mõnikord normaalsel ajal ka koju jõudma nagu seda normaalsed inimesed teevad. Aga millegipärast olen veendunud, et seda veel nii pea ei juhtu. Ja suve tahaks ka meeletult. Võtaks heameelega ühe jaanipäeva ja venemaa ja merkaga ühe tripi jõeäärde ja ühe suvelõpu peo ja ühe klubis käigu ja ühe randa mineku ja kõike. Täiesti ulme ikka, kuidas ma suve ootan. See suvi peaks eelnevatest päris palju erinema. Aga ikkagi, ma arvan, et see on hea. Oeh, tule juba.
Nüüd tuleb igatahes paljupalju pilte. Õnnitlen neid, kes lõpuni jõuavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar