Ma leian end pidevalt iseendaga pahuksis olevat, sest põgenen pidevalt probleemide ja faktide eest, millega peaksin tegelikult silmitsi seisma.



Ma enam kohe tõesti ei tea, mida teha

See jõuetus surub ikka massiivselt peale ja ma lihtsalt ei üritagi.
Ma tahaks lihtsalt jäädagi siia voodisse oma pehme teki alla ja mitte tagasi sukelduda oma igapäeva ellu.



Õnneks saab siit arvatavasti varsti eemale. Veidikene veel oodata ja siis minek.




Goodbye.

                                     sest see on mind juba peaaegu kaks päeva kummitanud -.-