Helablogi
whenever they say you can't take the T off..
pühapäev, 10. märts 2013
pühapäev, 20. jaanuar 2013
neljapäev, 27. detsember 2012
pühapäev, 2. detsember 2012
Huvitav, kui palju peab inimene vastu näppe saama, et midagi ükskord kohale jõuaks?
Päris uskumatu, et ma koguaeg silmad kinni pigistasin ja uskusin gj9a lootsi et midagi muutub ja siis jälle petta sain. Mul on häbi, et ma lihtsalt nii palju ühte ämbrisse astunud olen. Mul on kahju, nii meeletult kahju, et ma teisi ei kuulanud, sest nende kuulamine oleks mind säästnud nii paljudest jamadest, muredest, peavaludest, nutmistest ja kõigest muus halvast. Jäärapäine nagu ma olen, pean ikka kõike omal nahal tundma ja nägema, kui kedagi kuulan.
Kõik on ikka praegu nii metsas, kui olla annab. Asi on juba nii hull, et ei tea, kas nutta või naerda..
Ainuke asi, mis mind veel jalul hoiaab on see, et varsti toimub muutus. Et mu elu läheb paremaks, et ma ei pea siin enam olema.
Ma juba ootan, millal ma saan ükskord ometi jälle normaalset elu elama hakata. Sest ma tõesti tòesti varsti enam ei jaksa. See on kohutav mis lihtsalt toimub. Ja kui mul ei oleks tagavara varianti... ma ei kujutaks ette, mis saaks...
Õudne.
Õudne.
Tellimine:
Postitused (Atom)

