Neljapäeval pidas Hennrich oma sünnipäeva, käisime siis Marisega seal. Reedel olime igasuguste musidega Roobukal. Koju olen jõudnud, kas väga varahommikul või üldse mitte..
Tegelikult on olnud üllatavalt lahe, tore ja teguderohke vaheaeg. Ma olen rahul. Nalja on ka ikka väga ulmeliselt saanud. Siinkohal mainiks ära selle tüdruku, kes endale oma kõik kõige paremad riided korraga selga pani ja selle vahva hardbassi tantsukese.
Kahju, väga kahju on ainult sellest, et mu tervis nüüd lõpuks otsad andis. Nüüd olen kodus siruli ja hakkan surema :( Lümfisõlmed on paistes, kurk valutab meeletult, mingi väike nohu ja väike palavik. Kõige meeldivam on veel see, et kodus pole enam teed ka, poodi kohe üldse minna ei jaksa ja ei taha ja kahjuks pole kedagi lähipäevadel koju tulemas ka, kes mulle seda tuua saaks :(

niuniu :(